Jeesuse Festival

Sattusin hiljuti Jeesuse Festivalile. Suure riidest telgi uks oli kutsuvalt lahti ja emotsionaalne jutukömin tekitas huvi. Esimene asi, mis ma sisenedes märkasin, oli suur turvameeste kontsentratsioon. Kuna nad kandsid neoonkollaseid vaste, siis torkas see eriti silma.

Kiriku uks on avatud ja kuulutuse kylge on ahledatud minu ratas.

Laval oli ansambel ja nende eest yks täisti must mees, kes rääkis väga inspireerivalt JesusAllMighty'st ja päevast mil köik muutub (ehk siis sellestsamast päevast). Pean tunnistama, et tegu oli parima myygimehega, keda olen näinud. Tema tekst sai tölgitud Soome keelde ja ka see esitati väga meisterlikult.

Platseebomees ja tema tölk, tagaplaanil koor ja esiplaanil andunud Soome publik.

Alati vaoshoitud Turku publik sulas. Alguses tösteti usu kinnituseks arglikult yks käsi, siis julgeti juba pysti töusta ja löpuks trygiti kutsumise peale juba jumala palge ehk lava ette, käed taevasse sirutatult. Publikut oli siin igat masti- noortest vanadeni, pinstaklipslastest dressinimesteni- köik nad tundsid, et vajavad jumalalt midagi.

Tehnikaga polnud kokku hoitud. See on videopult.

Siis luges jumalakuulutaja kolmeni- see oli hetk, mil inimesed pidid vabanema oma muredest ja saama jumalliku önne osaliseks. Kui see suur syndmus juhtus hyydis oraakel ekstaasis rahvale: “Receive! Receive! Receive! Receive! Receive! Receive! Receive!” ja tölk pahvatas omalt poolt vahele: ”Ota vastuu! Ota vastuu! Ota vastuu!” igas vöimalikus intonatsioonis. Algas muusika, see kruvis end iga refrääniga vöimsamaks. Ja siis see juhtus: USA-st päris must mees hakkas midagi pomisedes inimesi puudutama ja see kelle laubale ta pani oma käe- see langes pörandale.

Esiplaanil toibuv memmeke ja tema taga näete toimumas "ime". Öudne vaatepilt tegelikult.

Nyyd sain ma aru nii paljude turvameeste vajalkkusest- nende ylesanne oli pyyda langevaid inimesi- ja tööd ei olnud vähe. Muusika läks valjemaks, lisandusid trummid, seina peal jooksid sönad mida kaasa laulda, inimesed läksid yha enam ekstaasi, toimus täielk massipsyhoos ... mina seisin kogu selle möllu keskel, naeratasin ja tegin pilte. Löpuks ei suutnud ma ahvatlusle vastu panna ja sättsin ka ennast hardalt ritta, jumalkku kätt tyundma. Käsi tuli aga, nagu kartsin, mitte midagi ma ei tundnud. Nyyd on see siis vähemalt selge. Selle mehe näol oli tegu tööriistaga, mida kasutades (ehk siis uskudes) vöib leida endas rahu. Kuna nad end minu arvates ei myynud, siis panin platseebomehele ja kogu yritusele positiivse hinnangu- tore ju, kui inimestele head meelt tehakse. Kukkumise kohta niipalju, et kui sulle pannakse käsi laubale ja töugatakse, siis kiiresti tagasi astumata kukuvadki köik.

Jesus Festival in a nutshell.