Meie pärimusmuusikast

Hei taas. Hakkaks pihta kaugelt, nimelt viimaselt Viljandi folgilt (www.folk.ee). Viljandi folk on selline üritus kus ma kohtun kõige rohkem oma sõpradega. ”Ütle mulle mis pidudel sa käid ja ma ütlen sulle, kes on su sõbrad. Ütle mulle kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina”.

Seekord oli minu arvates eriti lahe folk, palju õnne kõigile, kes kohal olid. Räägin praegu vaid regilaulust, oluliselt teemast, mis oli ka seekordse folgi pealkirjaks. Käisin ka mina tollel laupäeva ”hommikul” Veljo Tormise õpitoas ”Kuidas regilaulu laulda?” ja see avas mu silmad. Kas te teate mis on regilaul? Mina ei teadnud, aga nüüd tean. Ma arvan, et iga eestlane võiks mõista regilaulu olemust. Palun lugege Veljo Tormise loengut põhjamaade pärimusmuusikute konverentsilt. See on lihtne lugemine ja see võtab teil aega vaid 10 minutit. 10 minutit end ühe teemaga kurssi viimseks on väga lühike kvaliteetaeg. Lisan veel kokkuvõtliku regilaulu definitsiooni ja toon mõned helilised näited kogumikust ”Eesti rahvamuusika antoloogia”.

Tsiteerin (ja deshifreerin) siinkohal maestro Tormist tema raamatus ”Rahvalaul ja meie”:
/--/ Runo ehk regivärsilise rahvalaulu tunnuseks on kvantiteeriv 4-jalgne trohheiline värsimõõt koos algriimi mõtteparallelismidega, retsitatiivne (silbile vastab noot) kaheosalises põhimeetrumis ühe või kahe värsirea pikkune ühehäälne viis (tavaliselt) eeslaulja ja koori vaheldumisi laulmine (värsirea kordamisega). /--/

Parallelism ehk mõtteriim on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine.
Näiteks: "Veere, veere, päeväkene,/ veere, päevä, vetta möödä,/ hõbedasta õrta möödä.../

Trohheiline- rõhuliste ja rõhutute ning pikemate ja lühemate silpide vaheldus.

Kvantiteeriv trohheilisus - kuna keeles on ka palju kolmesilbilisi sõnu ja kõigis neis on sõnarõhk esimesel silbil, moodustub trohheus mitte sõnarõhkude vaid silbipikkuste järgi: pikem-lühem, pikem-lühem (pikemad silbid alla kriipsutatud).

meie /kaksi /vaesta-/lasta –
sa i-/sata, /ma e-/mata

Lisan mõned näiteid. Kui keegi õpetab mulle kuidas siia helifaile uploadida, siis teen seda kohe.

Veljo Tormis on tõeliset lahe, intelligentne, vaimukas, avatud, sõbralik, lõbus, improviseeriv ja üldse hea jutuga. Kui teil on võimalus kunagi tema loengusse minna, siis tehke seda.

Music from iPod

iPod is one of the best players, but it has its annoying limitations, the biggest one being the disability to get music from iPod to your PC. I recently found a nice freeware program to do it. Sharepod is a lightweight music management program which allows you to copy music and videos between your iPod and computers without even having to install it on the computer. Just make sure that you have the Microsoft .NET Framework 2.0. in your computer.

Works great! Many thanks to the developer Jeff!

Hea Soome Halb Soome

Võtsin hiljuti osa mitmest kultuuriüritusest, mis mind kõik omamoodi liigutasid.
Kõigepealt "Köydet Irti" Turun ammattikorkeakoulu Taideakatemia tudengite lõputööd, milleks olid modernesed vabatantsud kolmel päeval (muuseas, seal esinesid ka kaks eestlast). Ma pole ammu midagi nii ilusta näinud. Iga tants oli teisest täiesti erinev nii stiililt, sisult kui ka kasutatud vahendite poolest. Mulle meeldib vabatants, kuna ta pakub palju rohkem võimalusi enda väljendamiseks (ja vaataja üllatamiseks) kui näiteks ballett või mis iganes teine raamitum tantsustiil. Ühe tantsu ajal avastasin, et olin kätega katnud oma näo- kõik oli nii ilus, et hakka või nutma. Läksin aeglaselt läbi paduvihma koju, tõmbasion endale ühe etendusel kõlanud laulu (Nouvelle Vague- In a manner of speaking) ja õppisin seda mängima. See oli hea emotsioon.

Turku kunstimuuseumis on terve suve üleval valik Harro Koskineni kunsti. Käisin näituse avamisel ja nägin ka meest eenast- muhe ja sümpaatne vana. Minu jaoks põnevaim osa tema kunstist olid 60-70 aastate sotsiaalkriitilised tööd, mille pärast ta sai toona ka pühaduseteotuse eest trahvi. Neis töödest õhkub "vana aja poppi", ennekuulmatut julgust ning jultumust. Harro hilisema aja veidi taltunumad teosed on samuti hämmastavad ja mitmekesised. Igati huvitav näitus, soovitan soojalt!

Aboa Vetus & Ars Nova saalis toimus modernmuusika esitlus "Instant Emotions". Ütlen kohe ära, et tegu oli minu Soome halvima kunstielamusega, kuid samas väga huvitava elamusega. Esimene esinejate grupp hõõrus, koputas, kraapis ja triikis erinevaid mänguasju, tarbeesemeid, puutükke, prügi mikrofoni ees. Lõpuks võeti kätte kitarr, aga ainult selleks, et selle keeli kraanikausi sulguri ketiga peksta. Tulin sealt tulema, võtsin baarist ühe kohvi ja jäin ootama järgmise esineja ettekannet. Tundsin teda- tore mees, kitarriõpetaja Hispaaniast, selgelt hea mängija. Meie pilgud kohtusid ja ma näitasin talle läbi ooteruumi klaasi käega "pea maha" märki. Tema ettekande ajaks sättisin end taas esiritta. Mees võtts pilli kätte, silmitses seda hellelt ja... hakkas seda siis samamoodi koputama, patsutama, venitama ning sellesse puhuma. Tuli välja, et ka tema oli sellise muusikastiili fänn ning ta esitas mingit kuulsat teost- luges seda väga hoolikalt noodist (ma oleks tahtnud noodikirja näha). Ma olin petetud aga ma ei saanud enam lahkuda. Publik mu taga ja mu ümber lihtsalt hullus oma austusavaldustes, vaimustushüüetes ja pikkades aplausides. Ma ei saanud aru kuhu ma olen sattunud. Tegelikult ma jumaldan selliseid veidraid situatsioone, mis läbi psühholoogilise ja sotsiaalse surve annavad sulle võimaluse end enda jaoks identifitseerida, kehtestada, analüüsida... Ma hakkasin naeratama, peaaegu naerma ja nautisin kontserti väga, aga täiesti teiselt tasandilt.
Jajah, kunst on kõikjal, kuid minu jaoks peab ta olema midagi professionaaset, originaalset, asendamatut, emotsionaalset.

Minu viimane kultuurielamus leidis aset eile öösel kui Börsi klubis käisin. Kohtusin seal õnnetute inimestega kes olid oma mineviku ohvrid- ja kogesin taas seda Soome vaikimise taaka, kus alkoholism, perevägivald, aastataepikkune kannatamine ja enesealandamine ning veel sada masendavat asja nende õnnetus elus vallandub lõpuks liigse alkoholi mõjul ülekeenud emotsioondena sügavast masenusest ja agressiivsusest kuni eufooria ja ülemängitud seksapiilsuseni välja. See on hirmutav ja kurb. See on huvitav ja õpetlik. Kes sekkub, saab enamsti karistada. Niisiis jälle üks selline situatsioon, milles erinevad emotsioonid: ehmatus, kaastunne ja huvi sind erinevas suunas kisuvad ja sulle sinust endast räägivad. Aitasin üht õnnetut, kes oleks täna öösel väljas maganud, viisin ta ühika kööki ja andsin talle madratsi. Hommikul, enne kui teised ärkasid ja kui ta oli selgem, viskasin ta viiskalt välja. Viskasin ära ka madratsi ja olin enda peale vihane. Kes sekkub saab karistada. Samas tean, et kui ma poleks teda aidanud, siis oleksin olnud osa sellest ükskõikselt vaikivast süsteemist, mis niisugusi õnnetuid inimesi toodab ning ma poleks tahtnud hommikul peeglisse vaadata.
See ei ole vaid Soome probleem- sama asi ja isegi hullemalt on Eestis. Mis selle vastu teha? Inimesed peavad rohekm organiseeruma, rohkem suhtlema, artutlema, kursis olema, kokku hoidma. Paneelmaja mentaliteedist tuleb üle olla.

Lõpetan positiivse noodiga:
La-mazoor.

Selle kevade kaanepoiss

Parim õlu on Starobrno!

Ilmad on soojemaks läinud, muru kuivab ja õlu hakkab paremini maitsema. Õiendan vana võla ja toon meie (I4, vt. allpool) talvise õlletesti tulemused. Patt oleks nüüd, hooaja alguses, nii oluline info vaid asjasse pühendunutele jätta.
Hindamiseks valisime välja 32 normaalse kangusega õlut.

Heledad (19):
A.Le Coq Cuba
A.Le Coq Aleksander
A.Le Coq Premium
A.Le Coq English Ale
Saku Hele
Saku Rock
Saku Rock Pepper
Saku On Ice
Saku Originaal
Saku Kuld
Puls Extra Lager
Viru Premium
Baltika 7
Staropramen Premium Lager
Starobrno Premium Lager
Krušovice Light
Budweiser Budvar Czech Premium Lager
Carlsberg
Heineken

Tumedad/punased (13):
A.Le Coq Tõmmu Hiid
Saku Tume
Saku Abbey
Viru Talveõlu
Viru Palmse
Puls Tume Lager
Baltika 4
Velkopopovický Kozel Dark
Staropramen Granat
Starobrno Černé
Krušovice Dark
Kilkenny
Guinness

Hinnati 5-palli süsteemis, 4 voorus. Hindamisel arvestati maitset, järelmaitset, lõhna, vahtu ja üldsit väljanägemist. Tegu oli pimetestiga ja tulemused olid üllatavad. Nii tumeda kui heleda õlle peaauhinna võitsid Starobrno'd ja kuuest finalistist olid vaid kaks kodumaised.

Heledate õllede võitjad:
I. Starobrno Premium Lager (14/20)
II. Staropramen Premium Lager (13,5/20)
III. Saku Kuld (12,5/20)

Tumedate õllede võitjad:
I. Starobrno Černé (18/20)
II. A.Le Coq Tõmmu Hiid (11,5/20)
III. Velkopopovický Kozel Dark (10/20)

Grand Prix:
Starobrno Černé - kõrgeim skoor kogu hindamisel: 19/20

Tõepoolest, Tsehhi õlled lihtsalt ruulivad!

Auväärt zürii I4 (Viljo, Reidar, Tõnis ja Oliver)

Kaameli vee säilitamisest

Lapsest saadik olen uskunud jutte, et kaamlid talletavad oma vee rasvaküürus. Viimasel reisil tekkis meil selle üle elav argumenteeritud vaidlus.

Biokeemilisest vaatepunktist paistab asi kohe kahtlane. Rasv on ju sisuliselt süsivesinik, koosnedes süsinikust ja vesinikust, vesi vajab aga iga kahe vesiniku aatomi kohta ka ühte hapniku aatomit (ning lisaks veel kahte hapniku aatomit iga süsiniku aatomi kohta). Nii et rasva näol ei ole tegu otseselt vee varu- või säilitusaega. Tõsi, rasvhapete lagunemise lõpp-produktideks on H2O ja CO2 kuid selleks peab iga rasvamolekul läbi „ketrama“ terve b-oksüdatsiooniraja ja tsitraaditsükli konversioonide kaskaadi (kusjuures nende jaoks kulub rohkem vett kui eraldub) ning lõpuks ka elektrontransportahela (kust vee lõpuks kätte saab).

Rasvhapete b-oksüdatsioonirada. Siin "hammustatakse" rasvhappejääke kahe süsiniku kaupa lühemaks

See on selgelt liiga aeglane protsess vee kiireks vabastamiseks ning see vesi peaks eralduma suures osas väljahingatava õhuga. Lisaks on see metabolismirada ühesugune kõikiel loomadel, nii et vaevalt siin kaamlitel olulisi eeliseid on näiteks rasvaste sigade ees või paksudel inimestel kõhnade ees.

Tsitraaditsükkel. Siin toimub keskse metaboliidi atsetüül-koensüüm A lõplik oksüdeerimine

Tegelikult saaks näiteks suhkrust isegi paremini vett kätte kui rasvast, kuna erinevalt b-oksüdatsionist jääb glükolüüsil üks veemolekul üle. Teoorial on veel teisigi nõrku kohti.

Elektroni transportahel mitokondris. Siin konverteeritakse eelnevates tsüklites saadud reduktiivjõud ATP energiaks. Sisuliselt toimub vesiniku põletamine veeks.

Näiteks, kui kogu vajaminev vesi vaid rasva „põletamisel“ vabastataks, siis mida tehakse paralleelselt toodetud energiaga? Iga vabastatud vee molekuli kohta toodetakse paralleelselt üle kuue ATP molekuli. Kuidas kaamel üleliigse ATP ära kasutab? Ta peab kas helendama või ringi jooksma (nii et ei higista), muidu jookseb hoopis kogu metabolism umbe.
Veel. Tagurpidi vaadates- joodud veest ei ole võimalik rasva sünteesida. See oleks isegi ulme jaoks liiga absurnde. Niisiis, kaameli küüru rasv ei ole joodud veest tehtud ega ka otseselt vee talletamiseks mõeldud. Rasva põlemisel vabaneb küll lõpuks vett (umbes samapalju kui rasv ise kaalub), aga sellest ei piisa, et organismi veega piisavalt varustada. Vastasel juhul ei jooks ju kaamlid vett (75-100 liitrit korraga!). Kuna see vesi rasva minna ei saa, talletatakse see kuskil mujal.
Hiljem internetist otsides tuligi välja tõsiasi, et kaamel säilitab vett ikkagi vee kujul kõhus, vereringes ja kogu kehas.

Myth busted, tänan teid Tõnis, Koit ja Elin huvitava vestluse eest!


Kaamel on äärmiselt sitke elukas, kellel on terve rida huvitavaid kohastumisi nagu näiteks osmoositolerantsemad punaverelibled, keha temperatuuri muutuvuse taluvus (34-41 C), efektiivne väljaheidete veetustamise süsteem (kaamli kusi on nagu siirub, ja kakat saab põletada), paks higistamisvastane kasukas, võime juua kiiresti palju vett ja elada ka siis, kui 40% kehamassist on veena kadunud.

4 pilti suvisest Soomest

Requiescat in Pace

Minu vanaema, sellisena nagu ma teda alati mäletama jään.

Clavicle fracture

Jah tõesti, Slovakkia Tatrates murdsin lumelauaga sõites oma rangluu. Midagi erilist selleks vaja polnudki. Lihtsalt üks poolpiruett õhus ja vasema õla peale maandumine. Tagantjärgi vaadates oli see juhtum omamoodi ilus. Mulle meeldivad siirad ja vahetud emotsioonid. Sellistes situatsioonides õpid rohkem tundma nii ennast kui ka sind ümbritsevaid inimesi ja pettuma ei pidanud ma kelleski. Pärast pauku ei jäänud muud üle, tuli tagasi tippu liftide juurde ronida, ühes käes laud ja teine käsi kinnastpidi hambus. Sealt sai liftiga alla esmaabiputki juurde, kus pärast kiiret ülevaatust ja mingit valuvaigistavat süsti tuli oodata kiirabi järele. Haiglas tehti pilt ja pingutati õlad 8-kujulise sidemega taha. Seal õppisin ka esimese slovakkiakeelse sõna "jakuijem"-tänan. Seda sõna läks hiljem palju vaja (elementaarne viisakus ikkagi), kuna Slovakkias räägitakse valdavalt vaid slovakkia, tsehhi ning veidi vene keelt. Naljakas, nii väikse maa (pindalalt sarnane Eestiga, rahvaarvult 5x suurem) elanikud võiksid ju veel keeli osata.
Nüüd on 1-2 kuud kahjuks spordivabad, aga hea uudis on see, et kokku kasvanud rangluu pidavat olema tugevam kui ennem.

Palju õnne!

Eile toimunud valimistulemuste järgi käis valimas 546 139 valijat, mis on 61% valijate üldarvust. Reform tegi keskile ära, Isamaa oli täitsa tubli (RP mitte) ja rohelised said isegi rohkem hääli kui
rahvaliit, kes kõdus. Minge-minge vasaklased opositsioonipingile virisema. Samas soovin edu parematele koalitsiooniläbirääkimisel. On aeg õlad kokku panna. Eriti soovin ma paindlikust isamaale, sotsdemmid ja rohelised ei ole jõupositsioonil, kuna nende vahel saab valida. Kui isamaa ja reform kokku ei lepi, siis on reform sunnitud vastu võtma keski pakkumised, mis on tõenäoliselt väga soodsad (keskil pole midagi kaotada, ning ta tahab puldi juures olla). Rahvaliidu kaasamist ei pea ma isiklikult praegustel tingimustel võimalikuks, igal asjal on piir. See periood tuleb raske, kui ennustatud majanduslangus tõesti kohale jõuab. Julgeid otsuseid ja vähem populismi!Head Silveri valijad, ma tänan teid tema usaldamise eest. Olen täiesti veendunud, et tegite õige valiku. Suhelge temaga, olge kursis tema blogiga, küsige küsimusi ja tehke ettepanekuid. Silver on eelmistel valimistel tõestanud, et ta täidab oma lubadusi ja suhtleb personaalselt oma valjatega ning palju nende häid ettepanekuid on Toompeale jõudnud. Oleme kriitilised, koostöövalmid, aktiivsed ja organiseeritud- meil on hea president ja head eeldused heaks valitsuseks ning veel paremaks tulevikuks.

HEAD SÕBRAPÄEVA !

Reis põhja

Olin vahepeal levist väljas, käsin nimelt Levis (www.levi.fi). Levi on Soome suurim, parim ja (vist) põhjapoolseim suusakuurort. Ma läksin sinna Erasmuse poolt korraldatava reisi raames. See tähendas lõbusat rahvusvahelist seltskonda, soodsaid hindasid ning palju vabadust, samal ajal kui su eest kõik ära korraldatakse. Ühesõnaga ideaalne võimalus suurepärastes tingimustes lumelauaga sõita. Bussisõit Levisse kestis Turkust umbes 16 tundi ja see oli reisi kõige ebameeldivam osa. Liikusime põhja ja iga kord kui buss peatuse tegi, oli väljas jahedam ja rohkem lund.

Rovaniemis oli juba päris talv (sellel ajal kui Turkus vihma sadas). Siin viisin täide ka oma vana lapsepõlveunistuse, nimelt rääkisin päris jõuluvanaga juttu. Jõuluvana külalisteks on olnud terve rida presidente, ansambleid, spordimeeskondi, igasugu kuulsusi... ühesõnaga istun VIP-toolil :)

Mul on hea meel, et Rovaniemis oldi vastutust tõsiselt võetud- jõuluvana oli väga meeldiv ja selgelt intelligentne inimene, kes valdas tavasuhtlustasemel paljusid keeli, teadis Tartut ning oskas kaasa rääkida isegi Eesti poliitika teemadel. Kuigi olen juba suur, ei pettunud ma üldse päris jõuluvanas :)
Rovaniemi- jõuluvana kodu on ka Lordi sünnilinnaks, siin asuvad peale jõuluvana küla ka Lordi väljak ja restorani ning muide maailma põhjapoolseim MacDonalds.

Levis majutati meid kümne kaupa hubastesse "mökki-desse", kus oli saun, kamin, igasugu meedia elektroonikat, korralk köök ja isegi nõudepesumasin ning kuivati.Meid oli seitsmest rahvusest ja seltskond oli igati lahe. Terve päev olin mäel, õhtul tegin murdmaad ja öösel käisime saunas, vaatasime filme ning olime muidu sotsiaalsed.

Vaade meie mökki teiselt korruselt

Lumelauatamise tingimused olid Levis muidgi väga head. Minu lemmikrajaks sai rada number 8.See oli suhteliselt lauge, aga selle eest väga pikk (juba üles-sõit võttis 10 minutit) ning võimaldas metsas sõitmist. Enamuse ajast olingi offpiste. Puude vahel kihutamine on palju adrenaliinirohkem ja agressiivsem kui lausmaal sõitmine. Pehmet puudrit oli metsas nii palju, et kui raskust tagajala peal ei hoidnud, siis kaevus laua nina lumme. Sellele järgnes kiire kukkumine ning enese väljakaevamine, mis oli paras tegu. Aga kuidas sa niimoodi roolid, kui pidevalt esijalga üleval hoidma pead? Samas, kukkumine oli muidugi mõnus ja pehme. Minu sõber Yohann, kellega koos puude vahel kihutasime. Mis siin salata, lumes suplemist tuli ette palju :)

Muutustest ja püsiväärtustest

Minu eelmine suvi oli minu jaoks mitmes mõttes pöördeline ja kohati üsna kurb. Nüüd võin aga kõhklejatele kinnitada, et muutused on head. Muutused on hirmutavad, kuna vana on tuttav ja turvaline, uus võõras ja ettearvamatu. Läbi aegade on taga nutetud vanu häid aegu ja kirutud uusi. Nii see ka jääb.
Ilma muutusteta poleks evolutsiooni. Evolutsioon ongi organismi suunatud muutumine (adapteerumine) muutuvates keskkonnatingimustes. Muutused karastavad (või hävitavad). Ka muutumises kehtib jäävuse seadus- miski ei kao nii, et järele jääb tühi koht- vana muutub uueks ja uus vanaks.
Samas on hea, kui sul on selles muutuste keerises midagi kindlat, millest tuge leida. Midagi vana ja väga olulist, midagi mis annab sulle kindlustunde muutuda. Mina olen aru saanud, et selleks on sulle olulised inimesed. See ongi püsiväärtus muutuvas maailmas.

Palju sõpru!

Kolm suurt

Kallis I4. Tänan pühendusega piltide eest. Olete lahedad. Kahju, et ma ei jõudnud. Ei kaamera taha ega ette.

Ace in a Hole

Käisin eile ühel eriti karmil alternative metal hardcore punk peol kuulamas oma sõbra bändi "Ace in a Hole" ja mulle jäi väga hea mulje! Show toimumiskohaks oli ühika kelder, kitsas madal ruum, paksult suitsutossu täis (tegin ka ise- vahet ju polnud eriti). Piletiks ei löödud sulle käe peale mitte tempel vaid joonistati sinu valikul kas suur munn või vitt (kasutan sellist zargooni, kuna see annab emotsiooni kõige paremini edasi). Kõik inimesed olid väga vabameelselt riides, tunnussõnadeks must, metall, bodypearcing ning igasugu veidrusröögatused. Kõik kas olid purjus või väga purjus ning suitsetasid. Samas mingit vägivalda absoluutselt ei olnud. Õlu oli väga odav ja seda müüdi ning joodi klaaspudelitest- neid vedeles kõikjal. Lava oli täiesti publiku sees ja rahvas elas melule kaasa nagu üks suur multorganismne loom. Ja muusika- see oli hullult hea. Mulle pole kunagi enne heavy meledinud aga see oli täis energiat ja toorest jõudu, mis haaras mu kaasa ja pani end unustama. Mulle meeldib olla avatud uutele asjadele- nii on võimalus kogeda midagi ootamatult head, õppida tundma ennast ja kohendada oma väärtushinnanguid. Raske muusika fännid ei ole ebakindlate, ebaintelligentsete ja vägivaldsete heidikute bande, nagu ma kunagi tavatsesin arvata. Hoopis vastupidi. Nad austavad ja naudivad oma muusikat rohkem kui mingi suvaline tümpsufänn oma tühja tümpsu ja selleks on ka põhjust.

http://www.aceinahole.com/

http://www.mikseri.net/artists/aceinahole.28310.php

"Valge Needus"

Eile öösel tuli ka Turkusse mingi veider valge asi maha. Inimsed olid segaduses ja hirmul. Küll arvati et tegu on suhkruga, siis jälle et vatiga. Paljud toppisid kiiruga oma suud ja taskud seda head kraami täis, see muutus aga võluväel veeks. Kõige suuremad ahnepätsid külmetusid ja jäid haigeks. Vanemad ja targemad teadsid aga rääkida Turku kohutavast "valgest needusest", mis üks kord saja aasta jooksul jaanuaris pidi end näitama. Õnneks on needus nüüd haihtumas ja inimesed saavad juba julgemalt mustendavatel porilapikestel käia.

CO2, kuiv jää ja "Revitalizer"

Kuiv jää on süsihappegaasi (CO2) tahke vorm. Temperatuuril alla −78,5 °C CO2 sublimeerub ehk muutub tahkeks ilma vedeliku vahevormita. Sulades normaalrõhul muutub tahke CO2 otse gaasiks, sealt ka nimi ”kuiv jää”. Vedelasse olekusse saab CO2 vaid rõhul üle 5 atmosfääri. Kuna CO2 on täielikult oksüdeeritud, on ta suhteliselt vähereaktiivne ja kindlasti mitte süttiv.
Kuiva jääd toodetakse põhimõtteliselt samamoodi nagu töötab külmkapp. Gaasiline CO2 pressitakse kokku ja tekkinud kuumus eemaldatakse. Seejärel lastakse gaasil kiiresti paisuda, mis tekitab kiire temperatuuri languse, nii et osa CO2-st jäätub ”lumeks”.

Eelmisel nädalavahetusel võtsin kampsuni sees kingituseks veidi kuiva jääd viinakokteili jaoks kaasa. Mullitav ja aurav viin, mis mõnusalt maha jahtub (ikkagi -80 kraadi peaaegu) on huvitav jook ja see sai nimeks ”the revitalizer” minu nimest tagurpidi. Minu üllatuseks kippus kuiv jää viinast vett välja jäätama, nii et kokkuvõttes jõid hoopis kangemat kraami. Maitset CO2 ei muutnud, kuigi ta on vees nõrk hape ja maitsetugevndajaga.
Üks asi mida tuleb revitalizerit juues silmas pidada on see, et tassi põhjas olevat kuiva jää tükki ei maksaks alla neelata- usun, et tagajärjed on kurvad. Teine asi, millele ma mõtlema hakkasin oli see, et CO2 moolmass on 44 grammi ja see vastab 22.4 liitrile gaasile. Mina tõin seda jääd aga mitu kilo (üks kilo ~0,5 m3), nii et teoreetiliselt peaks tekkiv CO2 gaas päris palju õhku välja pressima ja lämmatama hakkama. Selleks, et terve köök ruumalaga 75 m3 täita 5% CO2-ga oleks vaja 7,5 kg kuiva jääd. Õhust on CO2 raskem 1.65 korda, nii et igaks juhuks soovitasin mitte väga palju kükitada ja tegin akna lahti. Reaalsus nii ohtlik ei olnud, kuna jää sulas külmikus väga aeglaselt ja kasutusse läks kokku umbes 1 kilo ringis.

Igal juhul oli köök paksu valget tossu (õigemini jahedat veeauru) täis, isegi pildistamine läks meelest ära.
Mingi kohalik hambaarsti tudeng ütles, et ma olen ”verrückt” ja teadis rääkida CO2 toksilisusest ning suurest reageerimisvõimest- ikkagi keeb ju, kui vette panna. Ma ei talu selliseid võhikuid, kes targutama tulevad asjadest millest nad ei tea. Nojah- siinkohal pean ka muidugi endale vahel tuhka pähe raputama :) aga tõesti, igal asjal on piirid.

Kuivast jääst saab ka pommi teha. Tavalise 2-liitrise limonaadipudeli lõhkemisrõhk on umbes 12 atmosfääri. Niisiis, sinna tuleb panna veerandi jagu vett ja vähemalt 1 mool (44 g) kuiva jääd. 1,5 liitris (vett kokku pressida ei anna) olev 24 liitrit gaasi loob rõhu umbes 16 atmosfääri (sõltub temperatuurist ja õhurõhust). Pauk pidi olema võimas ja vallanduv energia umbes 15 kJ. Selle energiaga saaks mind tõsta teoreetiliselt 20 m kõrgusele :)

Wallclimbing

Kaljuronimine on lahe ajaviide, mida soovitan kõigile. Ronimiseks on vaja 3 asja:

• füüsilist jõudu (nii sõrmedes, kätes kui jalgades)
• tehinka tundmist (teeb ronimise palju lihtsamaks)
• raja tundmist (teeb ronimise palju lihtsamaks)

Pean tunnistama, et ronimine tuleb mul algaja kohta päris hästi välja. Siiani olen praktiliselt kõik rajad läbi teinud vaid toore jõuga. Täna nägin aga, kuidas üks neiu, kes ise end kätega üles tõsta ei jõua, libises mängleva kerguse ja suurepärase tehnikaga üles mööda raskemaid radu. Ikka nii, et käed olid sirged ja külg vastu seina, üks jalg kükkis, ja teine sirgelt toetamas. Hämmastav, kui optimaalselt võib inimene oma käsi ja jalgu kasutada. On mida õppida.

El Gringo

Eelmisel nädalal käisime sõpradega baaris El Gringo. Alljärgnevad fotod ongi sellest õhtust.

Mul on hea meel, et ma siin Turkus salsat õpin. Salsa, bachata, merengue, reggaeton- nende tantsude loogika on lõunamaiselt provokatiivne, emotsionaalne, seksuaalne ja sensuaalne.

..

Olen täheldanud, et eurooplased tantsivad salsat väga tehniliselt ja korrektselt nagu võistlustantsu, seevastu kohalikel brasiillastel, argentiinlastel, peruulastel, kuubakatel tuleb see ilma õppimata iseenesest ning tants on palju vabam ja nauditavam ja tantsivad kõik- lapsest raugani.

.

Just seda nägin ma hiljuti ka ühes Helsinki salsabaaris (Public Corner, kesklinnas). Mõned tõmmunahalised tantsisid seal erakordselt hästi, keeruliselt kuid mängleva kergusega ning see tants ei seganud neil samal ajal omavahel juttu rääkimast ja naermast. Tuleb õppida tantsima salsat südamega, mitte peaga.

Meie "kasvatajad"

Muide, sõna ’El Gringo’ tuleb hispaania keelest ja seda kasutatakse Ladina-Ameerikas solvanguna välismaalaste, eriti Ameerika inglaste kohta. See pärineb Suurbritannia invasioonist Argentiinasse aastatel 1806-1807. Briti armee selleaegse marsilaulu sõnad olid "Green grow the rushes, OH" ning kohalikud võtsidki sõna ‘gringo’ sealt.

"Si los gringos intervienen las milicias los detienen!" - Kui gringod sekkuvad, peatab neid kohalik miilits (maakaitsevägi).