Ebateadusest
Muude pönevate projektide hulgas on hetkel minu ylesandeks ka yhe ekstraktsiooniprotokolli optimeerimine. Millegipärast sain väga vastakaid tulemusi ja mul tekkis kahtlus, et kaks lahust mida kasutasin on vahetusse läinud. Mölemis neis oli Tris puhver (pH8), glytserool, EDTA- teineteisest erinesid nad vaid KCl kontsentratsiooni poolest (viiekymnekordselt). Nimetame neid lahusteks A ja B. Kuidas teada saada kumma KCl kontsentartsioon on suurem? Et kindel olla, proovisin kolme olemuselt täiesti erinevat lähenemist:
Tilga pindpinevus. Soolasemas lahuses peaks rohkem vesiniksidemeid seotud olema (soolaioonidega) ja tilk peaks olema vett-törjuval alusel lamedam kui mageda vee tilk. Paraku, nagu internetist nyyd lugesin, on soola möju pindpinevusele väike (ma ei saa aru miks) ja olulist vahet tilkade kumeruses ma ei näinud.
Niisiis teine proov: leekvärvus. Kaaliumi värv leegis on roosakasvioletne. Suurte kontsentratsioonide vahe puhul peaks olema vöimalik eristada soolasust leegi värvustugevuse järgi. Testiks kastsin esimesena kättejuhtunud spaatli uuritavsse lahusesse ja viisin leeki. A lahuse puhul tekkis leegis selge värvusemuutus violetse poole, B lahusega ei muutnud leegi värv peaaegu yldse (10 mM KCl kontsentratsioon oli selleks liiga väike).
Ja viimaks- organoleptiline test. Laboris on ainete maitsmine alati keelatud. Tegin seda siiski (ja pean tunnistama, et esimese asjana), kuna nendes lahustes ei olnud midagi ohtlikku. Töepoolest lahus A, mis pidi olema palju magedam oli soolane ja lahus B hoopis magus- glytseroolist.
Niisiis, lahused olidki vahetusse läinud- milline pettumus!
Kindlasti on olemas ka mingi lihtne keemline test, vahetusreaktsioon [K+] ioonide möötmiseks. Kes teab, ärge hoidke endale ja mainige kommantaaris. Muidu möödetakse [K+] hulka vist ka [K+]-tundlike elektroodidega. Samas ka lahuse tiheduste erinevusi oleks vöinud testimiseks kasutada. Tihedam lahus kannab paremini ning ka segamisel veega peaks täheldama piirpinna erinevusi, teoreetiliselt.
Selliseid kysimusi tekib laborielus suhteliselt sageli ja need teevad elu palju pönevamaks.
Teadus eeldabki avatust ja erinevate lähenemiste kasutamist-selles suhtes on ta sarnane kunstile.
posted by Oliver at 5:18 PM
4 Comments:
Loodan, et Sa ei kavatse kasutada maitsmistesti siis, kui oma põhivaldkonnas tegutsed -- spermatosoide uurid!
Kuigi samas, Marie Curie sai kaks Nobeli preemiat selle eest, et polooniumi ja raadiumiga mässama hakkas -- ja kindlasti maitses.
näha jah, et sa juba soomes oled, õ-d on kõik ö-d :). Mina oleks teinud uued lahused, märgistanud korrektselt ja asi vask. Lihtsate asjade puhul võib selline lähenemine ju töötada, aga kui on keerukamate lahustega tegemist, on lõppkokkuvõttes kiirem ja üldiselt ikkagi odavam teha uus ja korrata katset.
K+ määramisel abiks "Analüütiline keemia", autor H. Kuus (Tallinn, Valgus 1990.) Trinaatrium heksanitrokobaltaat moodustab K+ ioonidega pH vahemikus 4-6 kollase kristalse sademe. Valem Na3[Co(NO2)6]. Kuigi samasugune sade tekib selle reaktiiviga ka NH4+ iooniga.
Na2Pb[Cu(NO2)6] ehk dinaatrium-plii heksanitrokupraat(II) moodustab K+ ioonidega neutraalses keskkonnas musta värvusega kuubikujulisi kristalle.
50-kordne kontsentratsioonivahe peaks olema kergesti määratav juba vaatlemisel.
Edu sulle.
Just sellist vastust ma ootasingi! Aitäh info eest. Töesti, köige öigem on teha uued lahused, test oli vajalik troubleshootinguks ning isikliku teadmisjanu rahuldamiseks :)
Post a Comment
<< Home