CO2, kuiv jää ja "Revitalizer"

Kuiv jää on süsihappegaasi (CO2) tahke vorm. Temperatuuril alla −78,5 °C CO2 sublimeerub ehk muutub tahkeks ilma vedeliku vahevormita. Sulades normaalrõhul muutub tahke CO2 otse gaasiks, sealt ka nimi ”kuiv jää”. Vedelasse olekusse saab CO2 vaid rõhul üle 5 atmosfääri. Kuna CO2 on täielikult oksüdeeritud, on ta suhteliselt vähereaktiivne ja kindlasti mitte süttiv.
Kuiva jääd toodetakse põhimõtteliselt samamoodi nagu töötab külmkapp. Gaasiline CO2 pressitakse kokku ja tekkinud kuumus eemaldatakse. Seejärel lastakse gaasil kiiresti paisuda, mis tekitab kiire temperatuuri languse, nii et osa CO2-st jäätub ”lumeks”.

Eelmisel nädalavahetusel võtsin kampsuni sees kingituseks veidi kuiva jääd viinakokteili jaoks kaasa. Mullitav ja aurav viin, mis mõnusalt maha jahtub (ikkagi -80 kraadi peaaegu) on huvitav jook ja see sai nimeks ”the revitalizer” minu nimest tagurpidi. Minu üllatuseks kippus kuiv jää viinast vett välja jäätama, nii et kokkuvõttes jõid hoopis kangemat kraami. Maitset CO2 ei muutnud, kuigi ta on vees nõrk hape ja maitsetugevndajaga.
Üks asi mida tuleb revitalizerit juues silmas pidada on see, et tassi põhjas olevat kuiva jää tükki ei maksaks alla neelata- usun, et tagajärjed on kurvad. Teine asi, millele ma mõtlema hakkasin oli see, et CO2 moolmass on 44 grammi ja see vastab 22.4 liitrile gaasile. Mina tõin seda jääd aga mitu kilo (üks kilo ~0,5 m3), nii et teoreetiliselt peaks tekkiv CO2 gaas päris palju õhku välja pressima ja lämmatama hakkama. Selleks, et terve köök ruumalaga 75 m3 täita 5% CO2-ga oleks vaja 7,5 kg kuiva jääd. Õhust on CO2 raskem 1.65 korda, nii et igaks juhuks soovitasin mitte väga palju kükitada ja tegin akna lahti. Reaalsus nii ohtlik ei olnud, kuna jää sulas külmikus väga aeglaselt ja kasutusse läks kokku umbes 1 kilo ringis.

Igal juhul oli köök paksu valget tossu (õigemini jahedat veeauru) täis, isegi pildistamine läks meelest ära.
Mingi kohalik hambaarsti tudeng ütles, et ma olen ”verrückt” ja teadis rääkida CO2 toksilisusest ning suurest reageerimisvõimest- ikkagi keeb ju, kui vette panna. Ma ei talu selliseid võhikuid, kes targutama tulevad asjadest millest nad ei tea. Nojah- siinkohal pean ka muidugi endale vahel tuhka pähe raputama :) aga tõesti, igal asjal on piirid.

Kuivast jääst saab ka pommi teha. Tavalise 2-liitrise limonaadipudeli lõhkemisrõhk on umbes 12 atmosfääri. Niisiis, sinna tuleb panna veerandi jagu vett ja vähemalt 1 mool (44 g) kuiva jääd. 1,5 liitris (vett kokku pressida ei anna) olev 24 liitrit gaasi loob rõhu umbes 16 atmosfääri (sõltub temperatuurist ja õhurõhust). Pauk pidi olema võimas ja vallanduv energia umbes 15 kJ. Selle energiaga saaks mind tõsta teoreetiliselt 20 m kõrgusele :)

Wallclimbing

Kaljuronimine on lahe ajaviide, mida soovitan kõigile. Ronimiseks on vaja 3 asja:

• füüsilist jõudu (nii sõrmedes, kätes kui jalgades)
• tehinka tundmist (teeb ronimise palju lihtsamaks)
• raja tundmist (teeb ronimise palju lihtsamaks)

Pean tunnistama, et ronimine tuleb mul algaja kohta päris hästi välja. Siiani olen praktiliselt kõik rajad läbi teinud vaid toore jõuga. Täna nägin aga, kuidas üks neiu, kes ise end kätega üles tõsta ei jõua, libises mängleva kerguse ja suurepärase tehnikaga üles mööda raskemaid radu. Ikka nii, et käed olid sirged ja külg vastu seina, üks jalg kükkis, ja teine sirgelt toetamas. Hämmastav, kui optimaalselt võib inimene oma käsi ja jalgu kasutada. On mida õppida.