Palju õnne!
Eile toimunud valimistulemuste järgi käis valimas 546 139 valijat, mis on 61% valijate üldarvust. Reform tegi keskile ära, Isamaa oli täitsa tubli (RP mitte) ja rohelised said isegi rohkem hääli kui
rahvaliit, kes kõdus. Minge-minge vasaklased opositsioonipingile virisema. Samas soovin edu parematele koalitsiooniläbirääkimisel. On aeg õlad kokku panna. Eriti soovin ma paindlikust isamaale, sotsdemmid ja rohelised ei ole jõupositsioonil, kuna nende vahel saab valida. Kui isamaa ja reform kokku ei lepi, siis on reform sunnitud vastu võtma keski pakkumised, mis on tõenäoliselt väga soodsad (keskil pole midagi kaotada, ning ta tahab puldi juures olla). Rahvaliidu kaasamist ei pea ma isiklikult praegustel tingimustel võimalikuks, igal asjal on piir. See periood tuleb raske, kui ennustatud majanduslangus tõesti kohale jõuab. Julgeid otsuseid ja vähem populismi!
Head Silveri valijad, ma tänan teid tema usaldamise eest. Olen täiesti veendunud, et tegite õige valiku. Suhelge temaga, olge kursis tema blogiga, küsige küsimusi ja tehke ettepanekuid. Silver on eelmistel valimistel tõestanud, et ta täidab oma lubadusi ja suhtleb personaalselt oma valjatega ning palju nende häid ettepanekuid on Toompeale jõudnud. Oleme kriitilised, koostöövalmid, aktiivsed ja organiseeritud- meil on hea president ja head eeldused heaks valitsuseks ning veel paremaks tulevikuks.
rahvaliit, kes kõdus. Minge-minge vasaklased opositsioonipingile virisema. Samas soovin edu parematele koalitsiooniläbirääkimisel. On aeg õlad kokku panna. Eriti soovin ma paindlikust isamaale, sotsdemmid ja rohelised ei ole jõupositsioonil, kuna nende vahel saab valida. Kui isamaa ja reform kokku ei lepi, siis on reform sunnitud vastu võtma keski pakkumised, mis on tõenäoliselt väga soodsad (keskil pole midagi kaotada, ning ta tahab puldi juures olla). Rahvaliidu kaasamist ei pea ma isiklikult praegustel tingimustel võimalikuks, igal asjal on piir. See periood tuleb raske, kui ennustatud majanduslangus tõesti kohale jõuab. Julgeid otsuseid ja vähem populismi!
Head Silveri valijad, ma tänan teid tema usaldamise eest. Olen täiesti veendunud, et tegite õige valiku. Suhelge temaga, olge kursis tema blogiga, küsige küsimusi ja tehke ettepanekuid. Silver on eelmistel valimistel tõestanud, et ta täidab oma lubadusi ja suhtleb personaalselt oma valjatega ning palju nende häid ettepanekuid on Toompeale jõudnud. Oleme kriitilised, koostöövalmid, aktiivsed ja organiseeritud- meil on hea president ja head eeldused heaks valitsuseks ning veel paremaks tulevikuks.
posted by Oliver at 8:02 AM
24 Comments:
Õnne-õnne...
Oravsarviklaste ehk EKP (Eestimaa Kommunistliku Partei) valimisvõit on tõepoolest märkimisväärne sündmus, ning tuleb sügavat imetlust avaldada endiste parteifunktsionääride elujõulisuse ning kustumatu võimuiha üle. Mis siis ikka, kui usuhullust harrastav Ansip on jälle rooli sattunud, pole kodanikel muud teha, kui kinnitada turvavööd, ning loota et süda järgmise 4 aasta jooksul jälle pahaks ei lähe...
Ja-jah, kallis Oliver, ka meie arutasime siin poliitilist olukorda ja tegelikult on kaks võimalust. Kõige tõenäolisem on praeguse olukorra tsementeerimine. Reformierakond ja Keskerakond heidavad taas ühte ning moodustub oravsarviklaste koalitsioon. Rahvaliit jäetakse seekord välja ning korraldatakse maadevahetuse eest näidishukkamine. Selle hüpoteesi vastu räägib reformikate suur võimuiha; kui ikka koalitsioonipartner on sama tugev, kuid kordades kavalam, siis pole oma tahte peale surumine kuigi lihtne. Teine võimalus on hakata "Suureks Vennaks": korjata enda ümber igasugust klibu (IRL, sotsid, rohelised, rahvaliitlased) ning panna need oma pilli järgi tantsima. Iga piiksatuse puhul saab neile peale käratada, et kui vait ei jää, siis tuleb suur kuri Savisaar!
Ei mingit põhjust eufooriaks. Mõlemad võimalused on halvad ning ebastabiilised. Kriisi korral valitsus laguneb ja klopsitakse kokku uus ja sama ebastabiilne koalitsioon.
Soovitan kõigil varuda kuivikuid, tikke, soola ja padruneid. Kellel finantilisi võimalusi napib, ostku ainult padruneid. Need on kõige konverteeritavam "valuuta", nende eest saab kõike...
Hahahaa, mu kallid head laborikaaslased. Teie kustumatu negativism on mulle nii armsaks saanud ja nii mõnigi kord mind tasakaalustanud. Kuid mis on teie kriitika ilma alternatiivse lahenduseta? Mis valimistulemus teile rohkem meeldiks ja kas te olete teinud midagi selleks, et see juhtuks? Tõepoolest, elu on halb ja aina halvamaks läheb. Sinna ei saa mitte midagi teha ja kõike parandab vaid haud :D
Khmm, khmm... ollukene-ollukene...
Reformierakonna "sära" on pimestanud su silmad ja tumestanud mõistuse...
Ära pane meile sõnu suhu...
Innult on konreetne arvamus ja Ansip siiski ON paraku punaminevikuga susserdis.
Pealegi me pole sugugi negativistlikud- asjad on eestis halvad (ja reaalselt aina hullemaks lähevad). Vastupidi- me oleme optimistid- asjad saavad siiski veel hullemaks minna:)
Ning alternatiivist on kohatu enne 4 aastat rääkida :(.
Ootame, vaatame...Kui oravad ja ninasarvik 4 aasta jooksul vahekorda asuvad, siis saame alles õiget "edu" tunda...
Sul ju pole viga seal soomes eemalt seda komejanti vaadata- nii erapoolik ja lihtsameelne kui sa ka oled...
''Ning alternatiivist on kohatu enne 4 aastat rääkida''...Et senikaua, s.t. 4 aastat muudkui vingub? Tegelikult, heering, on kõiges süüdi hiidlased(sest hiiu naistel on teistpidi :P...või olid need lapi naised???) Ja saarlasest, võibolla isegi sõrvesaarlasest presidenti ka enam ei valitud...4 aastat ikka sisustet kohe
Einoh, alternatiiv on ju täitsa olemas: http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=5924
Vali kes tahes!
Ma ei vingu... Mul on lihtsalt oma arvamus Eestis toimuvast olemas, ning see et see teistele ei meeldi, on juba nende endi mure :))
Või on siia oodatud vaid nõretavalt-positiivsed kommentaarid?
Kui on kommenteerimine avatud, siis võib Oliver kui blogiomanik siia ka sisuliselt kõike oodata. Kui see talle ei meeldi- keeraku kommentaarid lihtsalt kinni.
Oeh, ning lõppude-lõpuks, milline erakond viimati oli/on kesikutega koalitsioonis? Ei tule kellelgi meelde?? :))) Ega vist...
Et siis vaid 2 võimalust kommenteerimiseks, kulla heering: olla kas nõretavalt positiivne või valimatult lahmida...:P Tjah, ka mina olen avastanud lahmimise võlu...
Kuulge, aga saagem TÜTIs või Oliveri pool kokku ja vaielgem füüsiliselt (kõrvalnähtudeks kehavigastused) asjad sirgeks. Võtame hundijalavett ka manu ja teema areneb jõudsalt! Teeme ära!
Oeh..
No mis siis oli minu jutus vale?
Kas siis lugupeetud Ansip pole:
a)endine EKP aktiivne liige?
b)viimasel aastal muutunud kuidagi liialdavalt usklikuks?;)
c)võimuahne (põlgamata igakülgset koostööd "ürgvaenlase" Savisaarega)?
Kui on midagi lahmivat, siis ainult kommentaaride alatoon...
Mis füüsilisse kokkupuutesse puutub, siis see räägib juba teie endi eest:)) (isegi kui se naljana oli mõeldud). Ma ei ole pakikandja, et sel viisil sääraseid subjektiivseid asju nagu poliitiline vaade teistele selgitada.
Aga kokku võiks muidu saada küll:)))
Ollu, auu!!! Kus Sa oled? Millal me oma masendava hala ja valeliku vingumisega Sinu poole võime tulla? :-)
Praegu on valimised möödas (nüüd tõsiselt), seega saab unustada reklaami kui hästi me elame ning milline hiilgav tulevik Eestit ootab. Võiks tõepoolest kokku saada ning söömise-joomise asemel/kõrvale ka majanduspoliitilist juttu vesta. Kas sellest üldine olukord paraneb, kuid üksteise vaadetega tutvumine ning vastastikune korrigeerimine ei tee kindlasti paha.
P.S. Rääkisin ühe tuttava politoloogiga valimisreklaami teemal ning tema väitel ei allu see reklaamiseadusele. Seega võib valimispropaganda olla solvav, valelik... kasvõi pornograafiline. Seega ei maksa toda uske!
Tundub, et siin on saavutatud tugev oponeerimine heering vs. kommenteerijatest tööluusijate vahel :).
Kas on üldse olemas objektiivseid vaateid ;)? Aga see selleks. Kui mina valimas käisin valisin siiski programmi mitte peaministrit. Olgu, Ansip on kommu (see on kõigile teada), aga minuarust teed Sa liiga teistele reformi kandidaatidele/liikmetele - reform ei võrdu ju EKP (k.a. nende programm - nii lääge kui see mitmes lubaduses ka ei tundu). Samahästi võiks väita, et IRL on marurahvuslastest fashistid, rohelised tuuleenergeetikaga tegelevate firmade suuvooder, sotsialistid - liberaalsed kommunistid jne. Ansipi 20K häält on siiski piisavalt väike 500K hulgas, et seda liialt üle tähtsustada. Kuigi paljud valisid tema puhul inimest, siis mitmed andsid talle hääle platvormi eest. Ansip võib ju kaamerate ees näida, et tema poob ja laseb, kuid tegelikult "otsustavad" rahastajad.
Ma ei tahaks näida, et ma iga hinna eest oma naha barrikaadile viiksin reformi kaitseks, kuid nagu Oliver küsis, mis oleks siis alternatiiviks? Siiamaani oleme siit lugenud, kui halvad on kõik võimalikud variandid, mis on seotud reformiga. Milline kombinatsioon teistest (või üksik) oleks halvast ja vähem halvemast veel vähem halvem (parem)?
Teoreetiliselt oleks parim kombinatsioon selline, kus siiski kõik erakonnad ennast suhteliselt ebamugavalt tunneksid, ning siis ehk oleks talutavatele kompromissidele enam kohta (kõik parteid üsna võrdselt esindatud). Aga see jääbki ilmselt teoreetiliseks unistuseks :) ja praktikas väljendub suure kismana...
Mina valisin IRL- mitte et see erakond mulle kuidagi rohkem meeldiks, aga
reform ja kesikud olid kuidagi liiga lähedasteks muutunud...Ühesõnaga ma valisin kardetava nn. "valitsemismonopoli" vastu.
Kuna ma ise ettevõtlusega ei tegele, siis on mulle ka pisut ebamugav reformi majanduspoliitika. See pole muidugi nii jõle kui Savisaare tegevus/tegevusetus.
Ning paraku põhiline, mis mulle vastukarva käib Ansipi puhul, on seesama viimane valitsuskoalitsioon. See on natuke ikka liiga selgrootu- eriti kui veel valimisvõtluses ennast partnerile samal ajal vastandada.
Mis inimestesse parteides puutub, siis sellega on ikka see häda, et võimu teostab ikkagi partei suuresti oma juhtkonna järgi. Ning inimeste toredusest/mittetoredusest ei pruugi otsustamise tasemel erilist kasu olla- juhtkonna käitumine on paraku siiski olulisem.
Paraku valime me Eestis ikkagi parteid, mitte niivõrd inimesi- ja sellel on nii häid, kui ka halbu külgi.
Tänud konstruktiivse vastuse eest :). heeringu pakutud variant oleks tõesti ideaalne demokraatlikule korrale. Olen sellega täielikult päri, iseasi kas demokraatia kui selline üldse on parim ühiskonnakord - minu arust mitte. Samas ei oska ma midagi paremat ka pakkuda ... tuleb sellega lihtsalt leppida.
Partei juhtkond on tõesti põhiline kes teeb otsuseid. Kuid Ansip pole selle ainuliige. Lang, Pentus või kesiganes (15 liiget vist) seal juhatuses ka on võiksid ju esindada suuremat valimit kui EKP endised liikmed. Võimalik, et suure mandaadiga Ansip võib koosolekul rusika lauale lüüa ja olla resoluutne: Teeme nii! Kuid seda ma hästi ei usu.
Kui rääkida veel valimiskampaaniast, siis tõesti mulle ei istunud sugugi reformi poolne Ansip vs Savisaar lähenemine - see oli tegelikult langemine vastasega samale tasemele. Aga ma saan neist ka aru, sest eelnev selgrootu valimisperiood vajas väga tugevat vastandumist, et lihtinimene suudaks kuidagigi nende parteid põhilisest vastasest eristada ("tänu" eelmisele koalitsioonile olid väga paljud punktid nende programmides sarnased). On arusaadav, et partei tahab jätkata valitsuse poolel, tulevase koalitsiooni jõupositsiooni poolel ja suurte summade annetajate poolt juhitud poliitika elluviimist jätkuvalt edasi viia.
Tahame seda või mitte, partei suudab alati rohkem hääli endaga kaasa viia kui üksikisik. Viimasel juhul läheks valik nii kirevaks, et inimesel on raske otsustada. Partei süsteemi poolt on loomulikult ka spondeerijad, kes ei julgeks üksikisikut toetada, et see Hispaaniasse rahaga jalga laseks.
Partei valmisel on jälle halb see, et saavad sisse mõttetud kujud ning on olemas ka nn. häälte püüdjad, kes tegelikult riigikokku ei plaanigi minna. Indiviidi korral ei saaks keegi kasu tema häältest koha loobumisel. Kandideerijal võiks olla moraalne kohustus, et teatud häälte arvust alates (a la 1% kogu häälte arvust) oleks tal kohustus riigikokku jääda, kuna talle on valijate poolt antud suur usaldus. Ja valimisseadus võiks sundida erakonda seda aktsepteerima, et sisse saadakse ikkagi häälte arvu, mitte positsiooni järgi parteis.
Kuuldavasti jõuab Oliver õhtuks Tartusse ja saab ka ise blogiomanikuna või võõrustajana vahelduseks oma maailmavaadet avada (kuigi tema puhul mängib rolli tõesti venna tõenäoline osalemine tulevase riigikogu töös ;)).
Noh, täpsustame pisut- demokraatia on siiski halvimatest parim variant (Valgustatud monarhia oleks vast ideaal, aga ilmselt isegi katse seda Eestis teha lõppeks paraja põrguga :))
Jah, parteisüsteemil on puudusi, aga kui minna ainult üksikisikute peale, siis muutuks populism ja häälte otsene ja kaudne ostmine üsna massiliseks.
Mis Ansipi selgrootusse puutub, siis on see teatud mõttes ka pluss- ei ole säherdust isikukultust oodata kui kesikutelt. Pealegi, olgem ausad- sisuliselt keskerakonna võimekate poliitikute nimekiri nii algab, kui ka lõppeb Savisaarega:). Reformierakonnast võib siiski ka üllatusi oodata- nii meeldivaid, kui ebameeldivaid. Aga jah, kui mõelda nostalgiliselt, siis Siim Kallase kaliibriga meest vast enam ei kohta (olgu selle 10 M $ nii nagu on...).
Mida veel parandada- mina rõhuksin rohkem otsedemokraatia peale. Sellises laadis nagu šveitsis- kõik olulised otsused rahvahääletusel. Tüütu ehk on ja kallis ka, aga kokkuvõttes oleks taganjärele vingumist ja intriigitsemist vähem. E-valimiste abil saaks säherduste tihedate rahvahääletuste kulusid ka ehk optimeerida. Kuidagi nadi on ainult iga 4 aasta tagant kulutada tunnikene oma riigi valitsemisele.
Suured tänud huvitava vestluse eest. Läks lõpuks mõnusalt sisuliseks. Lisan ühe omapoolse kommentaari, mis kripeldama jäi.
Lihtinimene saab riigi valitsemises kaasa lüüa iga päev, kui ta seda vaid soovib ja üks suurepärane võimalus selleks ongi hetkel Silveri "kasutamine". Tsiteerin omavoliliselt Silverit tema viimases kirjas oma valijatele peale valimisi: "Olen Sinu isiklik Riigikogu liige, kuid ei soovi Sind mitte ainult esindada, vaid ka kaasata meie kodumaa tuleviku kujundamisele. Kaasamine tähendab seda, et pakun Sulle võimaluse Sind huvitavas valdkonnas kaasa rääkida ning
otseselt poliitika kujundamisel osaleda. Kui Sul on mõni ettepanek või soov osaleda mingi konkreetse valdkonna arendamisel, siis palun anna sellest mulle teada ja lepime kokku aja, kui saame omavahel pikemalt vestelda. Sinu seisukohad võivad saada seaduseks!" Eerik, kui sa seda korraks ilma kibestunud irooniata võtad, siis kõlab see ju päris hästi. Kas pole nii? Aga saame siis kokku minu pool kasvõi täna õhtul. Helistan...
Üks mõttearendus veel. Otsedemokraatia viib hukule. Sellisel juhul oleks võimatu võtta vastu vajalikke aga ebapopulaarseid otsuseid. Pole raske arvata kuidas vastaksid inimesed referendumil küsimusele pensionitõusude kohta või näiteks vägede äratoomise kohta Iraagist. Mina pooldan pigem osalusdemokraatiat, mis tähendab seda, et rahval on võimalus riigi valitsemises kaasa rääkida aga mitte otseselt riiki valitseda.
Kas šveitsi riik on huku äärel?:)))
Probleem ilmselt pigem selles, et poliitikud eriti ei vaevugi probleeme lahti seletama, ning valijad ei vaeva end probleemide üle mõtlemisega...
Ma pole ka sugugi kindel, et eesti praegune juhtkond rahvast targem suurt oleks. See Ollu, mis sa räägid on siiski paras demagoogia. Eestis on igatsugu hulle asju tehtud, asi siis nüüd see otsedemokraatia ära proovida.
Mis pensionitõusu puutub, siis hääletavad vast need ka kes selle kinni maksavad...Ei tõuse see pension sul siis nii äkki kuskile...
Poliitikute võimumonopoli ohustamine võib ka muidugi Oliveri hirmude allikas olla...;))) Ära karda kulla Ollu- kuna rahvas on keskeltläbi sama loll, nagu poliitikud keda nad valivad, siis ei pruugi ka otsedemokraatia puhul erilisi muutusi tulla :)))
Õigus, Ollu! Ma isegi olen mõelnud selle peale, et Eesti peaks hääleõiguse osas eeskuju võtma Suur-Britanniast. Seal oli omal ajal õigus valida vaid majaomanikel ja neil, kelle aastane sissetulek ületas 100 naelsterlingut (kullas). Nii välditi pööbli, kaltsakate, vabamõtlejate, pättide ja muu alaväärtusliku inimrämpsu sekkumist poliitikasse.
Kulla mees, kas Sa ise ka mõtled, millest räägid? Demokraatia (demos+kratos) tähendabki otsetõlkes rahvavalitsust. Tänapäeva osalusdemokraatia aga kaldub üha enam oligarhia poole, kus valitsejad iga nelja aasta tagant saavad rahvalt mandaadi oma tahet neile peale suruda. Vaat SEE on lubamatu ja viib lõpuks "juhitava demokraatia" ehk vähemuse diktatuurini.
P.S. Kord nägin filmi Šveitsist ja seal pandi rahvahääletusele isegi riigi kaitset otseselt puudutavad küsimused. Näiteks hävituslennukite ostmine. Millal Eestis oli viimati tõsiseltvõetav rahvahääletus? Tallinnas mängiti otsedemokraatiat küsimusega: "Kuhu rajada vabadussammas? Kas Vabaduse platsile või mujale?" Naeruväärne! Isegi EL-ga liitumine otsustas parlament. Ei-ei, mina olen nõus pigem paar korda aastas sedelit kasti laskmas käima, kui et targad, tublid, omakasupüüdmatud, edumeelsed ja heasüdamlikud "rahva isad" minu eest otsuseid langetavad.
This comment has been removed by the author.
Natuke leimi vahelduseks ...
Šveits tundub olevat parim paik, kus säädusloomet tehakse (üldse hea paik elamiseks). Ma pole kursis nii täpselt tolle maa reeglitega, kas absolutselt kõik seaduse muudatused ja uued pärgamendid kinnitatakse rahvahääletusega? Kui mitte, siis kust läheb piir olulise ja mitte olulise vahelt (kes selle otsustab)?
Samas kohe endale vastates - selle otsustab rahvahääletus :) lihtne.
Tõsiselt rääkides, olen nõus Indrekuga, et kord paar aastas ei võta tükki küljest. Küll aga tihedam käimine - sest rahvahääletus on nagu nn. minivalimised, kus enne käib huvigrupide pasundamine, kuidas peaks hääletama. Probleemi analüüs ajakirjanduses on ok, aga tavaliselt algab sama demagoogitsemine paratamatult nagu praegu valimiste juures. See väsitab.
Samas ma räägin, demokraatia sakib. Suur-britannia näide, mille Indrek tõi ruulib! Viva! :) Ma proovin siin ennast ette kujutada eluheidikuna, hea on mõelda ainult sellest kuidas vähegigi hing sees hoida, ei pea keerulisi maailma/ühiskonna asju endale (lisa)mureks võtma. <- räägib mees, kes pole sõjaväes käinud, viletsat elu näinud, kuid olen siiski peaaegu täielik patrioot.
Mulle meenub Indreku viimast lauset lugedes üks meie labori inimene, kes on pehmelt öeldes väga pahane riigi ja omavalitsuse peale nii paljudes punktides, et sellest võiks lausa pikema kirjatüki kirjutada. Tema puhul on üheks mõjuriks korruptiivse ladviku otsene tegevus tema huvide vastu (nii linnas kui maakohas).
Mõnes mõttes on demokraatia siiski ennasthävitav süsteem, põhjuseks on inimeste egoism. Vaadake näiteks Lääne-euroopa põlluharijaid, kõrge tasuga ära hellitatud töölisi või pensionäre. Kui kõikide nende nõudmisi kuulda võtta, siis kukub kogu süsteem kokku. Neile vastuhakkamine on erakonnale aga poliitiline suitsiid ja nii ei julgetagi midagi teha olukorra parandamiseks. Kurb on see, et praegu on viimane võimalus süsteemi muuta- mõne aja pärast on lääne-euroopa valijaskond nii vana, et reformistid ei isegi pukki, rääkimata muutuste tegemisest. Nii et demokraatia toimib siin päris ilusti. Kui nüüd kõik need küsimused veel rahvahääletusel otsustada, siis on tulemus sama, lihtsalt lõpp tuleb kiiremini.
Mina tõesti ei usu, et majandusvallas harimatu inimene saab adekvaatsemalt otsustada riigi majanduspoliitika küsimuste üle kui selleks õppinud spetsialistid. Kindlasti on ta oma teadmatuses kergesti teatud huvigruppide poolt mõjutatav või on ta otsus lihtsalt emotsionaalne.
Veel. Kulla Innu, kas SA ise ka mõtled, millest räägid? "...valitsejad iga nelja aasta tagant saavad rahvalt mandaadi oma tahet neile peale suruda." No comments :)
Nojah, Oliver...Sina oled asjaga muidugi rohkem kursis, kui meie.;-)
Aga ma pole päris kindel, et Riigikogu kujutab endast igakülgsete majandus-, teadus-, õigus- jne. spetsialistide teotahtest pulbitsevat kogu:))) Pigem julgen ma arvata, et heade spetsialistide osakaal on siiski raskes vähemuses (paraku).
See on siiski lääne demokraatia tavaline käik, et sinu hääl reeglina on rohkem/vähem mõjutatud massiivsest valimispropagandast. Nii et Indrekul on paraku suurel määral õigus- hääl ostetakse kaudselt- mida rohkem raha, seda suurem tõenäosus on ka valimispropagandaga massiivsusega edu saavutada (aga ka mitte alati).
Isegi kui see tingib inimestes vastureaktsiooni, võib oodata lisahääli, sest kogukond on üles ärritatud, ning enamus soovib end positsioneerida. (Reformierakonna klassikaline trikk kesikutega- see töötab alati :)))
Mis šveitsi puutub, siis me kasutame seda näitena, mitte idealiseeringuna. Pealegi, kui mu mälu mind ei peta, pidada seal valimine kohustuslik olema:)
Mis puutub tähelepanekusse meediaga manipuleerimisest rahvahääletuste puhul, siis on see paraku õige. Aga eks meie püütakse manipuleerida ka ilma rahvahääletusteta.
Oliveri reaktsioon kokkuvõttes on muidugi kurvastav. See on natuke liiga elitaarne ning ülbe suhtumine rahvasse. Rahvas kokkuvõttes pole rumal. Riigikogu on siiski suuresti läbilõige ühiskonnast (ja parteidest...;))), mitte eliit (kuigi kindlasti on seda meeldiv riigikogulasena mõelda ning mõtet kinnistada).
Jah, Oliver mul on tegelikult tõesti kurb sinu suhtumise pärast oma rahvasse(seda ma mõtlen lausa tõsiselt). Kuid siiski paistab pimeduses valguskiir...Kuna sinul on meievahelistes poliitvaidlustes argumendid alati enne lõppenud kui meil (Me Indrekuga oleme ju NII negatiivsed ja õelad reformierakonna suhtes...) siis suudame ehk su ürg-oravlikku mentaliteeti pisutki muudele vaadetele avada...:)))
Ja kui sa siiski ei suuda oma kõrki meelt taltsutada siis meenuta jesuiitide ütlust: "Olge vagurad kui tuikesed, kuid kavalad kui maod".
Khm, täpsustaks Heeringu kommentaari, et nimetatud tsitaat pärineb otse Jeesuse enda suust, kui ta jüngreid uut usku õpetama saatis. "Vaata, mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!" Mt. 10:26
Aga tagasi teema juurde. Lugesin just Dostojevski "Kurjadest vaimudest" eriskummalisest revolutsionääride sektist, kes leidsid, et nad on nii targad, head, geniaalsed jne-jne-jne, et kogu võimutäius peaks kuuluma neile ja veel ca 10% inimkonnale. Ülejäänud 90% tuli paari põlvkonna jooksul murda tahtetuks, harimatuks, kõigest inimlikust ilma jäetud karjaks. Ma ei proovigi mingeid paralleele tõmmata tänapäeva esindusdemokraatia ja selle utoopia vahele. See oleks ilmne demagoogia. Eks Dostojevskigi liialdas kuni groteskini.
Küll aga jään kindlaks, et inimesed ei ole lollid. Meie siin oma laborites, kontorites jt. elavandiluust tornikestes võime rahvast mida iganes mõelda, kuid enamus inimesi saab ümbritsevast maailmast siiski adekvaatselt aru. Seega pole hirmu, et enne referendumit suudaksid huvigrupid demagoogia ja labase valimisreklaamiga inimesi oluliselt enam mõjutada, kui argumentide ja selgitustööga. Selles poleks midagi halba: erinevad huvigrupid seletaksid võimalikke tagajärgi ettepaneku poolt ja vastu hääletamise puhul ning inimesed langetaksid otsuse, millist tulevikku nad tahavad. Rahva tüdimust demagoogiast näitasid viimased valimised. Kelle kohad parlamendis tulid kõige odavamad? Nende, kes inimeste ajusid kõige vähem pesid.
Mis aga puutub lausesse: "Tänapäeva osalusdemokraatia aga kaldub üha enam oligarhia poole, kus valitsejad iga nelja aasta tagant saavad rahvalt mandaadi oma tahet neile peale suruda.", siis sellest ma ei tagane. Vaatame või tänapäeva noorpoliitikute sõnavõtte sel teemal: "Mina pooldan pigem osalusdemokraatiat, mis tähendab seda, et rahval on võimalus riigi valitsemises kaasa rääkida aga mitte otseselt riiki valitseda." Põhimõtteliselt sama: anna oma hääl, siis on poliitikute võim legaliseeritud.
P.S. Millal me siis Sulle külla tuleme, Ollu? Rääkisin Matule ka meie põnevast majanduspoliitilisest õhtust ning ta oli osalemisest huvitatud.
Post a Comment
<< Home