Kaameli vee säilitamisest

Lapsest saadik olen uskunud jutte, et kaamlid talletavad oma vee rasvaküürus. Viimasel reisil tekkis meil selle üle elav argumenteeritud vaidlus.

Biokeemilisest vaatepunktist paistab asi kohe kahtlane. Rasv on ju sisuliselt süsivesinik, koosnedes süsinikust ja vesinikust, vesi vajab aga iga kahe vesiniku aatomi kohta ka ühte hapniku aatomit (ning lisaks veel kahte hapniku aatomit iga süsiniku aatomi kohta). Nii et rasva näol ei ole tegu otseselt vee varu- või säilitusaega. Tõsi, rasvhapete lagunemise lõpp-produktideks on H2O ja CO2 kuid selleks peab iga rasvamolekul läbi „ketrama“ terve b-oksüdatsiooniraja ja tsitraaditsükli konversioonide kaskaadi (kusjuures nende jaoks kulub rohkem vett kui eraldub) ning lõpuks ka elektrontransportahela (kust vee lõpuks kätte saab).

Rasvhapete b-oksüdatsioonirada. Siin "hammustatakse" rasvhappejääke kahe süsiniku kaupa lühemaks

See on selgelt liiga aeglane protsess vee kiireks vabastamiseks ning see vesi peaks eralduma suures osas väljahingatava õhuga. Lisaks on see metabolismirada ühesugune kõikiel loomadel, nii et vaevalt siin kaamlitel olulisi eeliseid on näiteks rasvaste sigade ees või paksudel inimestel kõhnade ees.

Tsitraaditsükkel. Siin toimub keskse metaboliidi atsetüül-koensüüm A lõplik oksüdeerimine

Tegelikult saaks näiteks suhkrust isegi paremini vett kätte kui rasvast, kuna erinevalt b-oksüdatsionist jääb glükolüüsil üks veemolekul üle. Teoorial on veel teisigi nõrku kohti.

Elektroni transportahel mitokondris. Siin konverteeritakse eelnevates tsüklites saadud reduktiivjõud ATP energiaks. Sisuliselt toimub vesiniku põletamine veeks.

Näiteks, kui kogu vajaminev vesi vaid rasva „põletamisel“ vabastataks, siis mida tehakse paralleelselt toodetud energiaga? Iga vabastatud vee molekuli kohta toodetakse paralleelselt üle kuue ATP molekuli. Kuidas kaamel üleliigse ATP ära kasutab? Ta peab kas helendama või ringi jooksma (nii et ei higista), muidu jookseb hoopis kogu metabolism umbe.
Veel. Tagurpidi vaadates- joodud veest ei ole võimalik rasva sünteesida. See oleks isegi ulme jaoks liiga absurnde. Niisiis, kaameli küüru rasv ei ole joodud veest tehtud ega ka otseselt vee talletamiseks mõeldud. Rasva põlemisel vabaneb küll lõpuks vett (umbes samapalju kui rasv ise kaalub), aga sellest ei piisa, et organismi veega piisavalt varustada. Vastasel juhul ei jooks ju kaamlid vett (75-100 liitrit korraga!). Kuna see vesi rasva minna ei saa, talletatakse see kuskil mujal.
Hiljem internetist otsides tuligi välja tõsiasi, et kaamel säilitab vett ikkagi vee kujul kõhus, vereringes ja kogu kehas.

Myth busted, tänan teid Tõnis, Koit ja Elin huvitava vestluse eest!


Kaamel on äärmiselt sitke elukas, kellel on terve rida huvitavaid kohastumisi nagu näiteks osmoositolerantsemad punaverelibled, keha temperatuuri muutuvuse taluvus (34-41 C), efektiivne väljaheidete veetustamise süsteem (kaamli kusi on nagu siirub, ja kakat saab põletada), paks higistamisvastane kasukas, võime juua kiiresti palju vett ja elada ka siis, kui 40% kehamassist on veena kadunud.