Mida kuradit!

Mis kuradi jama Eesti toimub? Kas töesti, vastu igasugust head tahet ja loogikat, pannakse Ryytel jälle presidendiks? Keskerakond ja Rahvaliit on jälle suutnud yllatada. Valus on seda köike vaadata. Eriti täna, Eesti 15. taasiseseivumispäeval.
Kuulake viimast keskpäevatundi, väga hea osa oli seekord. Lisaks lugege ka Taagepera arvamust Eesti Päevalehes, mis kutsub presidendikandidaate yles sõltumatul konsiiliumil oma tervist kontrollima. Olen sellega täiesti nöus. Vaadake ka Eesti haritlaste yleskutset Postimehes.
Täna, pyhapäeval kell 21:30 on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühissaade "Kas sellist Eestit me tahtsimegi", kus kysitletakse otsesaates Rüütlit, Ansipit, Savisaart ja Laari. Vaadake-kuulake kindlasti- sellist asja ei juhtu iga päev!

Elu raamat

Inimese genoomi suurus on 3.2 miljardit aluspaari. 3.2 miljardit märki yhes raamatus ytleb pea köik inimese liigi kohta. Kusjuures neid märke on vaid 4 sorti: G, A, T, C. Mis te arvate, kui kaua kulub sellise raamatu ettelugemiseks kiirusega 2 tähte/sekundis 12 tundi ööpäevas? Nädal? Kuu? Aasta?

Kloorlubi

Pörkasin eile yhika trepil kokku yhe Soome neiuga (vist) ja meie vahel arenes täiesti tyypiline vestlus.

Hey!
Do I know you?
No, I said 'hey', because it is polite.
Aa... where are you from?
Estonia, and you?
Aa..
And you?
Good bye.
Bye.

Möni aeg tagasi mulle selgitati, et vöörad ei teretagi Turkus teineteist. Töepoolest, sageli pööritatakse 'tere' peale silmi, vastatakse mokaotsast ja tehakse minekut, osad tyybid lihtsalt ei vastagi kuigi ma igakord jälle proovin. Tunnen vaikselt kuidas hakkan väsima, kas töesti muutun ka mina siin löpuks selliseks? Ei veel... Ei veel...

Lagritsast ehk elu on keemia

Mulle pole kunagi lagrits maitsenud ja minu viimase aja jubedaim jook (jöin seda 2 kuu eest Soomes) on Salmiakki Koskenkorva- ehk lagritsaviin. Soomlased, koos teiste pöhjarahavastega aga armastavad lagritsat.
Nimi ”Salmiakki” tuleneb toimeainest, milleks on ammoniumkloriid (NH4Cl) sal ammoniac (ld.k.). Ammoniumkloriid on löhnatu valge kristalliline pulber, mis lahustub vees kuni 29,7 g/100g vee kohta ja mille pH väärtus on 5-5.5 (söltuvalt vesilahuse kontsentratsioonist).
Kommertsiaalselt toodetakse ammooniumkloriidi ammoniaagist ja soolhappest ja seda kasutatakse peamiselt patareide tootmisel, metallide jootmisel ja teiste ainete lähteainena. Lisaks on tal ka rögaeristust soodustav efekt ja teatud kasutusala fotograafias, tumedate objektide pildistamisel. Looduses esineb ammoniumkloriidi vulkaaninistes piirkondades.
Lagritsakommid ise on mustad. Värvimiseks on kasutatud sysi, öigemini väga peent sysinikkristalli (Carbon black), mis on omakorda saadud naftakytuste mittetäeielikul pölemisel.
Elu keemia. Hiinast ostetakse 1 tonn ammoniumkloriidi, pool sellest valatakse patareidesse, osa kasutatakse metallide jootmisel, ylejäänust tehakse aga 100000 kommi ja mitu poetäit lagritsaviina. Vanilliini tehakse ligniinist (paberitööstuse körvalprodukt), aspiriini kivisöetörvast, kuulsat lihamaitseainet, naatriumglutamaati aga nisust. Elu on töesti keemia.

Ammonium Chloride
Label Hazard Warning:
WARNING! CAUSES IRRITATION TO SKIN, EYES AND RESPIRATORY TRACT. HARMFUL IF SWALLOWED OR INHALED.
Label Precautions:
Avoid contact with eyes, skin and clothing.
Avoid breathing dust.
Wash thoroughly after handling.
Keep container closed.
Use only with adequate ventilation.

Ebateadusest

Muude pönevate projektide hulgas on hetkel minu ylesandeks ka yhe ekstraktsiooniprotokolli optimeerimine. Millegipärast sain väga vastakaid tulemusi ja mul tekkis kahtlus, et kaks lahust mida kasutasin on vahetusse läinud. Mölemis neis oli Tris puhver (pH8), glytserool, EDTA- teineteisest erinesid nad vaid KCl kontsentratsiooni poolest (viiekymnekordselt). Nimetame neid lahusteks A ja B. Kuidas teada saada kumma KCl kontsentartsioon on suurem? Et kindel olla, proovisin kolme olemuselt täiesti erinevat lähenemist:

Tilga pindpinevus. Soolasemas lahuses peaks rohkem vesiniksidemeid seotud olema (soolaioonidega) ja tilk peaks olema vett-törjuval alusel lamedam kui mageda vee tilk. Paraku, nagu internetist nyyd lugesin, on soola möju pindpinevusele väike (ma ei saa aru miks) ja olulist vahet tilkade kumeruses ma ei näinud.
Niisiis teine proov: leekvärvus. Kaaliumi värv leegis on roosakasvioletne. Suurte kontsentratsioonide vahe puhul peaks olema vöimalik eristada soolasust leegi värvustugevuse järgi. Testiks kastsin esimesena kättejuhtunud spaatli uuritavsse lahusesse ja viisin leeki. A lahuse puhul tekkis leegis selge värvusemuutus violetse poole, B lahusega ei muutnud leegi värv peaaegu yldse (10 mM KCl kontsentratsioon oli selleks liiga väike).
Ja viimaks- organoleptiline test. Laboris on ainete maitsmine alati keelatud. Tegin seda siiski (ja pean tunnistama, et esimese asjana), kuna nendes lahustes ei olnud midagi ohtlikku. Töepoolest lahus A, mis pidi olema palju magedam oli soolane ja lahus B hoopis magus- glytseroolist.

Niisiis, lahused olidki vahetusse läinud- milline pettumus!

Kindlasti on olemas ka mingi lihtne keemline test, vahetusreaktsioon [K+] ioonide möötmiseks. Kes teab, ärge hoidke endale ja mainige kommantaaris. Muidu möödetakse [K+] hulka vist ka [K+]-tundlike elektroodidega. Samas ka lahuse tiheduste erinevusi oleks vöinud testimiseks kasutada. Tihedam lahus kannab paremini ning ka segamisel veega peaks täheldama piirpinna erinevusi, teoreetiliselt.

Selliseid kysimusi tekib laborielus suhteliselt sageli ja need teevad elu palju pönevamaks.
Teadus eeldabki avatust ja erinevate lähenemiste kasutamist-selles suhtes on ta sarnane kunstile.