Reis põhja

Olin vahepeal levist väljas, käsin nimelt Levis (www.levi.fi). Levi on Soome suurim, parim ja (vist) põhjapoolseim suusakuurort. Ma läksin sinna Erasmuse poolt korraldatava reisi raames. See tähendas lõbusat rahvusvahelist seltskonda, soodsaid hindasid ning palju vabadust, samal ajal kui su eest kõik ära korraldatakse. Ühesõnaga ideaalne võimalus suurepärastes tingimustes lumelauaga sõita. Bussisõit Levisse kestis Turkust umbes 16 tundi ja see oli reisi kõige ebameeldivam osa. Liikusime põhja ja iga kord kui buss peatuse tegi, oli väljas jahedam ja rohkem lund.

Rovaniemis oli juba päris talv (sellel ajal kui Turkus vihma sadas). Siin viisin täide ka oma vana lapsepõlveunistuse, nimelt rääkisin päris jõuluvanaga juttu. Jõuluvana külalisteks on olnud terve rida presidente, ansambleid, spordimeeskondi, igasugu kuulsusi... ühesõnaga istun VIP-toolil :)

Mul on hea meel, et Rovaniemis oldi vastutust tõsiselt võetud- jõuluvana oli väga meeldiv ja selgelt intelligentne inimene, kes valdas tavasuhtlustasemel paljusid keeli, teadis Tartut ning oskas kaasa rääkida isegi Eesti poliitika teemadel. Kuigi olen juba suur, ei pettunud ma üldse päris jõuluvanas :)
Rovaniemi- jõuluvana kodu on ka Lordi sünnilinnaks, siin asuvad peale jõuluvana küla ka Lordi väljak ja restorani ning muide maailma põhjapoolseim MacDonalds.

Levis majutati meid kümne kaupa hubastesse "mökki-desse", kus oli saun, kamin, igasugu meedia elektroonikat, korralk köök ja isegi nõudepesumasin ning kuivati.Meid oli seitsmest rahvusest ja seltskond oli igati lahe. Terve päev olin mäel, õhtul tegin murdmaad ja öösel käisime saunas, vaatasime filme ning olime muidu sotsiaalsed.

Vaade meie mökki teiselt korruselt

Lumelauatamise tingimused olid Levis muidgi väga head. Minu lemmikrajaks sai rada number 8.See oli suhteliselt lauge, aga selle eest väga pikk (juba üles-sõit võttis 10 minutit) ning võimaldas metsas sõitmist. Enamuse ajast olingi offpiste. Puude vahel kihutamine on palju adrenaliinirohkem ja agressiivsem kui lausmaal sõitmine. Pehmet puudrit oli metsas nii palju, et kui raskust tagajala peal ei hoidnud, siis kaevus laua nina lumme. Sellele järgnes kiire kukkumine ning enese väljakaevamine, mis oli paras tegu. Aga kuidas sa niimoodi roolid, kui pidevalt esijalga üleval hoidma pead? Samas, kukkumine oli muidugi mõnus ja pehme. Minu sõber Yohann, kellega koos puude vahel kihutasime. Mis siin salata, lumes suplemist tuli ette palju :)